Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk

Briti Salateenistust (koodnimega Tsirkus) juhib mees, keda tuntakse nimega Kontroll. Kui aga tema algatatud missioon Ungaris läbi kukub, tuleb mehel Tsirkusest lahkuda koos oma staažika töökaaslase George Smiley-ga (Gary Oldman). Kuid kui tekib kahtlus, et Tsirkuses on topeltagent, palgatakse Smiley salaja uuesti ametisse. Ta hakkab Tsirkuse ninamehi uurima noore agendi Peter Guillami kaasabil. 

Selgub, et ka Kontroll oli kahtlustanud, et keegi söödab infot Nõukogude Liidule ning Ungari missiooni eesmärgiks oligi nuhk paljastada. Kontroll oli vähendanud kahtlusaluste nimekirja vaid viiele mehele: Percy Alleline (Toby Jones) ehk Plekksepp, Bill Haydon (Colin Firth) ehk Rätsep, Roy Bland (Ciarán Hinds) ehk Sõdur, Toby Esterhase (David Dencik) ehk Vaenemees ja Smiley ise.

Nuhi paljastamisele tuleb appi veel Türgist salaperatsioonilt naasnud agent Ricki Tarr (Tom Hardy), kes jõudis omal käel Kontrolliga sarnasele järeldusele.

Tinker Tailor Soldier Spy (2011)

Ma ootasin hoopis midagi muud, kui seda filmi vaatama läksin. Pettuda mul siiski ei tulnud ja sain hoopis rohkem kui ootasin. Tegemist ei ole kindlasti tavalise thrilleriga vaid pigem draamaga, kus saad palju kaasa mõelda ja ise samuti topeltagenti otsida. Filmis ei kujutata mitte salateenistuse glamuurset poolt (tegemist ei ole Bondi-filmiga) vaid keskendutakse just inimloomusele ja omavahelistele suhetele.   

Kindlasti ei ole "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" kõigi jaoks, see film kas meeldib või mitte. Aga ka need, kellele film ei meeldi, ei saa midagi halba öelda näitlejatöö kohta, mis oli lihtsalt suurepärane. Tegelased muutusid filmi jooksul järjest huvitavamaks, inimlikumaks ja samas keerulisemaks. 

Seda filmi vaadates soovitan kindlasti varuda aega ja kannatlikkust. "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" ei ole üks neist filmidest, mis sobib muid asju tehes taustaks käima panna. Ka kinosaal oli minu arvates oluliselt vaiksem kui tavaliselt... 

Minult 9/10. 

Rummipäevik

Paul Kemp (Johnny Depp) on kirjanik, kellel on raskusi oma sõnade leidmisega. Kaks raamatut, mis autori sulest valminud, ei ole kirjastajate poolt heakskiitu leidnud. Et oma tõelist stiili leida otsustab Kemp 1950. New Yorgi selja taha jätta ja kolib Puerto Ricosse, et seal kohalikule ajalehele kirjutades eluga edasi minna. Kohale jõudes avastab ta, et Lottermani (Richard Jenkins) juhitud ajalehest The Daily News ei ootagi keegi tõsiseltvõetavaid arvamuslugusid või probleemide kajastamist – Puerto Ricot tuleb lugejatele näidata paradiisina.

The Rum Diary (2011)

Rummi, karnevalide ja kauniste naiste vahepeal peab Paul otsustama, kas lüüa kampa kohalike ärimeeste grupiga ja elada ilusat elu, või siiski olla tõeline ajakirjanik ja kamp paljastada. Grupi ninameest Sandersoni kehastab Aaron Eckhart. Kirjamehe valikut ei tee kindlasti lihtsamaks ka Sandersoni tüdruksõber Chenault (Amber Heard), kes peategelasele juba varem silma jäi. 

Kuigi filmi žanriks on kirjutatud komöödia siis ainult naerutamist oodates võib see film pettumuse valmistada, kuigi naerma ajavaid kohti oli lavateoses mitmeid. Tunduvalt suurem kaal on filmi peategelase täiskasvanuks saamise lool. Kuigi see ei olnud Johnny Deppy kõige glamuursem roll, siis täitis ta seda siiski suurepäraselt, samuti tegi minu arvates fantastilise esituse Giovanni Ribisi kehastades elukutselisest joodikust The Daily News’i poliitika ja usu korrespondenti - Moburg ’i. 

Kokkuvõtteks saab film minult punktisummaks 6/10.

Surematud

Pärast Titaanide sõda, kuulutab julm kuningas Hyperion (Mickey Rourke) sõja inimkonna vastu. Ta plaanib vabastada titaanid, kes peale sõja kaotamist vangistati, et oma armee võitmatuks muuta. Titaanide vabastamiseks on tal vaja aga legendaarset vibu.  Vibu otsides laastab ta Kreekat, lammutades kõik, mis ette jääb.

Hyperioni laastamistöid näevad pealt jumalad, kes ei tohi aga inimkonna tülidesse sekkuda. Siiski ei plaani peajumal Zeus niisama pealt vaadata, vaid esineb maal vana mehena ning mõjutab ja õpetab õiglase südamega vaest talumeest Theseus’t (Henry Cavill). Theseus hakkabki kurjale kuningale vastu, kui too ta ema tapab. Nüüd jääb vaid küsimus, kas ta suudab kogu maailma päästa..

Immortals (2011)

Mina ei oodanud seda filmi vaatama minnes midagi erilist, arvasin, et vast on ilus visuaal ja veidi põnevust. Pean tunnistama, et ega see film millegi erilisega mind rabada ei suutnud. Oli suur hulk võitlusstseene, palju verevalamist ja ülejäänud aeg imetleti peategelast või heal juhul näidati ilusat maastikku. Näitlejatest väärib mainimist vaid Mickey Rourke, kes Hyperioni rolli sobib, ülejäänud punt on kergesti ununevad ja igavad.

Mina küll kreeka mütoloogiast eriti palju ei tea, kuid filmis oli isegi minu jaoks päris palju küsitavaid ja kahtlaseid kohti. Ka mütoloogia kõrvale jättes, oli lugu siiski jutustatud liiga pinnapealselt. Ühtki teemat ega tegelast ei vaadelda süviti, seetõttu jäävad vastuseta mitmed küsimused, mis filmi jooksul tekivad.

Positiivse poole pealt ütleksin, et efektid olid tõsti head. Võitlusstseenid olid päris huvitavad ja hästi tehtud, kohati isegi kaasahaaravad. Kahjuks ei saa sama öelda ülejäänud filmi kohta. Kokkuvõtteks annan 5/10.

Ohtlik sõit

Kuigi pealkiri sellele viidata võiks, ei soovi "Ohtlik sõit" mingil moel The Fast and the Furious filmidega mõõtu võtta - masinad on liikumiseks punktist A punkti B. Film räägib hoopis armastusest nimetu autojuhi (Ryan Gosling) ja tema naabri Irene'i (Carey Mulligan) vahel. Loole lisab vürtsi peatselt vanglast pääsev Irene'i abikaasa Standard (Oscar Isaac). Õige varsti peale vabanemist satub Standard pahandustesse, kuna on türmikaaslastele raha võlgu. Laenatu tagastamiseks peab eks-vang pandimaja röövi ette võtma. Kuna "uus sõber" teenib lisaleiba öösiti allmaailma tegelastele sohvrit mängides, siis ei ole vaja väga pead murda, kes põgenemise tarvis rooli keerab. Esmapilgul lihtne tööots läheb aga väga viltu...

Drive (2011)

"Ohtlik Sõit" on parim film mida ma sellel aastal näinud olen. Lisaks suurepärasele näitlejatöödele jälgisin toimuvat põnevusega lõputiitriteni. Mõnusalt uuenduslikult on lähenetud ka armastusloo ekraanile toomisega - juba harjumuspäraseks muutunud kuumade kehade väänlemist selles filmis ei näe. Küll aga on küllaga piinlikku vaikust, pilke ja häbelikku dialoogi.

Untsu läinud pandimaja röövile järgnev kättemaksu saaga on piisavalt karm ja verine, kuid mitte liialt. Vähemalt minul ei jäänud hetkekski muljet, et vägivaldseid kaadreid oleks põhjendamatult palju, kõik on tasakaalus.

Julgen vabalt "Ohtlikku sõitu" igale filmisõbrale soovitada... Hindeks 9/10.

Laenatud aeg

On kätte jõudnud aeg, mil inimesed ei vanane pärast 25-aastaseks saamist. Kuid selleks, et edasi elada, on neil vaja aega, mis selles filmis on otseses mõttes raha. Seda saab juurde teenida ning ajaga tuleb ka kõigi asjade eest - alates bussipiletist ja lõpetades üüriga - maksta. Vaeste linnaosas, kus elab Will Salas (Justin Timberlake) on kõigil ajaga kitsas ning tööga teenitakse täpselt nii palju aega, et homseni ära elada.

Ühel päeval päästab Will mehe, kelle elukontol on üle saja aasta, teist sama palju juba seljataga ning kes edasi elada enam ei soovi. Kui Will magab, annab mees tänutäheks oma minutid talle ning sureb. Nüüd tuleb peategelasel kolida rikaste linnaossa, et mitte oma suure ajakogusega ajavalvuritele silma paista. Ta näeb, kuidas elatakse siis kui aeg (raha) pole probleemiks. Kui ajavalvurid talle jälile jõuavad, peab Will taaskord põgenema. Seekord röövib ta kauni neiu, kes on ühe rikkaima mehe tütar.

In Time (2011)

Filmis kujutatakse seda, kuidas inimeste elu sõltub suuresti nende sissetulekust. Need, kel on aega praktiliselt lõpmatult, kardavad nii väga seda kaotada, et ei tee sellega midagi kasulikku. Samas, vaesed, kel aega peaaegu polegi, väärtustavad seda vähest, mis neile antud. Erinevaid sotsiaalseid klasse kujutati filmis minu arvates väga huvitavalt ning eriti kaasahaarav oli filmi algus, kus näidati elu vaeste linnaosas.

"Laenatud aeg" oli põnev ja mis mulle eriti meeldis - mingi pinge oli seal pidevalt olemas (näiteks kui kellegi aeg hakkas nulli jõudma). Küll aga oleks saanud  filmi minu arvates veelgi huvitavamaks ja sisukamaks muuta. Oleksin tahtnud näha veidi rohkem seda, mis filmi kõigist teistest eristas: aeg on raha võrdust, veidi vähem oleks see-eest võinud näidata niisama ringi jooksmist.

Kokkuvõtteks ütleksin, et filmi vaatama minnes oma aja kaotamist kahetsema ei pea, mõtteainet saab kindlasti. Punkte annan 8/10.