Laenatud aeg

On kätte jõudnud aeg, mil inimesed ei vanane pärast 25-aastaseks saamist. Kuid selleks, et edasi elada, on neil vaja aega, mis selles filmis on otseses mõttes raha. Seda saab juurde teenida ning ajaga tuleb ka kõigi asjade eest - alates bussipiletist ja lõpetades üüriga - maksta. Vaeste linnaosas, kus elab Will Salas (Justin Timberlake) on kõigil ajaga kitsas ning tööga teenitakse täpselt nii palju aega, et homseni ära elada.

Ühel päeval päästab Will mehe, kelle elukontol on üle saja aasta, teist sama palju juba seljataga ning kes edasi elada enam ei soovi. Kui Will magab, annab mees tänutäheks oma minutid talle ning sureb. Nüüd tuleb peategelasel kolida rikaste linnaossa, et mitte oma suure ajakogusega ajavalvuritele silma paista. Ta näeb, kuidas elatakse siis kui aeg (raha) pole probleemiks. Kui ajavalvurid talle jälile jõuavad, peab Will taaskord põgenema. Seekord röövib ta kauni neiu, kes on ühe rikkaima mehe tütar.

In Time (2011)

Filmis kujutatakse seda, kuidas inimeste elu sõltub suuresti nende sissetulekust. Need, kel on aega praktiliselt lõpmatult, kardavad nii väga seda kaotada, et ei tee sellega midagi kasulikku. Samas, vaesed, kel aega peaaegu polegi, väärtustavad seda vähest, mis neile antud. Erinevaid sotsiaalseid klasse kujutati filmis minu arvates väga huvitavalt ning eriti kaasahaarav oli filmi algus, kus näidati elu vaeste linnaosas.

"Laenatud aeg" oli põnev ja mis mulle eriti meeldis - mingi pinge oli seal pidevalt olemas (näiteks kui kellegi aeg hakkas nulli jõudma). Küll aga oleks saanud  filmi minu arvates veelgi huvitavamaks ja sisukamaks muuta. Oleksin tahtnud näha veidi rohkem seda, mis filmi kõigist teistest eristas: aeg on raha võrdust, veidi vähem oleks see-eest võinud näidata niisama ringi jooksmist.

Kokkuvõtteks ütleksin, et filmi vaatama minnes oma aja kaotamist kahetsema ei pea, mõtteainet saab kindlasti. Punkte annan 8/10.

Tõeline teras

Aasta on 2020 ja poksiringi on inimeste asemel vallutanud robotid. Charlie Kenton (Hugh Jackman) on endine poksija, kes vanarauast kokkupandud teisejärgulist poksirobotit mööda erinevaid võitluspaiku ringi veab. Kui robot aga ühel üritusel tükkideks lõhutakse, tuleb Charliel kiirelt midagi raha teenimiseks välja mõelda. Samal ajal selgub, et tema ammune tüdruksõber suri, jättes emata nende nüüdseks 11-aastase poja Maxi (Dakota Goyo), keda Charlie polnud siiani isegi mitte näinud. Mees nõustub raha eest poisi suveks enda hoole alla võtma ja koos hakkavad nad parandama ning treenima vana robotit, kelle Max leiab.

Real Steel (2011)

Mõtlesin, et see film on jällegi üks nendest, kus sisu täielikult puudub, põhitähelepanu on robotite vahelistel võitlus-stseenidel ning ülejäänud osa filmist on lihtsalt taustamüra. Õnneks saan öelda, et seekord ma eksisin. Film ei olegi mõeldud ainult poistele ning igaüks leiab sealt endale midagi.

Minu jaoks peitub filmi võlu selles, et on leitud hea tasakaal madistavate robotite, isa-poja suhete ja humoorikate katkendite näitamise vahel. Kõike on piisavalt, samas mitte ülearu. Parim osa filmist on aga kindlasti näitlejad: isa-poja (Jackman ja Goyo) paar teeb oma rollides lihtsalt supertööd. Tegelased panevad sind tahes-tahtmata neile ja nende robotile kaasa elama, isegi kui sind poks ja muu säärane ei huvita. 

Kuigi filmil jäi minu jaoks jällegi puudu ootamatustest, olin siiski kokkuvõttes meeldivalt üllatunud filmi südamlikkuses ning lummatud peategelastestest ja seetõttu soovitan kindlasti filmi vaatama minna ning annan punktideks 8/10.

Nakkus

"Nakkus" on film mis räägib viirusest ja selle viiruse levikust. Hong Kongi ärireisilt koju saabuv Beth (Gwyneth Paltrow) on tõbine – ilmselt tuleneb see lennuväsimusest, kuid ainult kaks päeva hiljem sureb ta haiglavoodil. Bethi abikaasa Mitch (Matt Damon) ei saa arstidelt vastust, mis selle ootamatu surma põhjustas. Õige pea ilmub veebi video, samade sümptomitega, surevast ärimehest Tokyo ühistranspordis. Meediasse jõuab üha enam uusi juhtumeid kõikjalt üle maailma. "Nakkus" üritab näidata kuidas see laastav viirus mõjutab erinevaid inimesi – tavaline pereisa Mitch, CDC juhataja dr. Ellis (Laurence Fishburne), omakasuahne blogija Alan (Jude Law), noor arst dr. Erin (Kate Winslet) ja teised.

Contagion (2011)

Kui lähed seda filmi vaatama oodates kiire loomuga ja actionist pakatavat thrillerit, valmistad end ette pettumuseks. "Nakkus" lihtsalt ei ole seda, pigem on tegemist millegagi, mis asub CSI ja dokumentaalfilmi vahepeal. Eelpool mainitu ei tähenda, et tegemist oleks igava filmiga, põnevust ja ootamatusi pakub film üksjagu. Minu jaoks kõige parem osa filmist oli see, et tegevus oli piisavalt argipäeva lähedane, et panna mind mõtlema, kas käesurumine on ikka hea mõte ja pidev näo katsumine harjumus millest kiiremas korras vabanema peaks. Veelgi enam, kas inimkonna koondumine suurlinnadesse on protsess, millest ma osa võtta tahan.

Kokkuvõtteks, mulle see film meeldis. Kinosaalis ei olnud mul hetkekski tunnet, et mul on igav, vastupidi oli seal mitmeidki põnevaid kohti ja kindlasti ei teadnud ma juba poole filmi pealt kuidas kõik erinevad liinid lõppevad. Lisaks pani see film mind mõtlema millelegi, mis mulle tavaliselt pähe ei tule.

Minu poolt hindeks 8/10.