Õiglus

Õpetaja Willi (Nicolas Cage) ja muusiku Laura (January Jones) elu muutub täielikult, kui naine satub rünnaku ohvriks ning viiakse haiglasse. Haiglas astub Willi juurde võõras mees (Guy Pearce), kes väidab end teadvat, kes Laurat ründas ning on valmis talle kätte maksma, tahtmata selle eest isegi raha. Mees ütleb, et soovib vaid võimalikku vastuteenet kunagi tulevikus. Segaduses Will küll kahtleb, kuid võtab pakkumise vastu. 

Kuud mööduvad, Laura ja Will hakkavad just rünnakust toibuma, kuid siis ilmub salapärane mees uuesti välja, nõudes vastuteenet, mis talle võlgnetakse. Kuigi Will esialgu keeldub, pannakse ta peagi aru saama, et igal asjal on oma hind.

Seeking Justice (2011)

Film uurib, kui kaugele on inimene valmis minema, et kaitsta oma lähedasi. Kas sina laseksid oma kallima ründajale midagi teha? Mis hinnaga? 

Kuigi algselt tundub, et film on täiesti etteaimatav (on ju kohe aru saada, et vastuteene, mida Willilt nõutakse ei saa midagi meeldivat olema), juhtub tegelikult nii mõndagi, mida kohe algselt oodata ei oska. Filmis leidub nii põgenemist ja pingelist tagaajamist kui ka moraalseid dilemmasid. Ja otse loomulikult tuleb lõpuks välja, et omakohus ei ole ikka alati kõige parem mõte..

Mulle meeldib Cage, punkte: 7/10.     

Lohetätoveeringuga tüdruk

Mikael Blomkvist (Daniel Craig) on äsja suure kohtuasja kaotanud ja häbisse jäänud ajakirjanik, kellele pakub tööd Henrik Vanger (Christopher Plummer). Mikaeli ülesandeks on uurida, mis juhtus rikka mehe sugulasega 40 aastat tagasi. Kui uurimine enam ei edene, palub Mikael endale abilist. Talle saadetakse appi augustatud ja tätoveeritud arvutihäkker Lisbeth Salander (Rooney Mara). Koos töötades avastavad nad rohkem kui nad oleksid osanud oodata. 

"Lohetätoveeringuga tüdruk" põhineb Rootsi autori Stieg Larssoni kirjutatud Millenniumi-triloogia esimesel romaanil.

The Girl with the Dragon Tattoo (2011)

Ma pean ütlema, et ma ei ole lugenud seda raamatut ega näinud rootslaste tehtud versiooni filmist. Seega hakkasin filmi vaatama täiesti teadmata, mis juhtub. Võib-olla tegi see loo minu jaoks veelgi põnevamaks, mul polnud ju aimugi, mis saama hakkab.  Aga nüüd, mil film nähtud, lähen raamatuid ostma.. 

Kuigi film on pikk (üle kahe ja poole tunni), ei tekkinud mul hetkekski tunnet, et midagi on ülearu. Kõik, alates algusmuusikast lõputiitriteni välja, oli põnev ja vajalik, et seda lugu jutustada. Mulle meeldis kõik. Ja eriti  veel meeldis mulle Rooney Mara, kes tegi oma rollis super tööd. 

Ma tahaks veel kirjutada, aga minge parem vaatama! 10/10. 

Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk

Briti Salateenistust (koodnimega Tsirkus) juhib mees, keda tuntakse nimega Kontroll. Kui aga tema algatatud missioon Ungaris läbi kukub, tuleb mehel Tsirkusest lahkuda koos oma staažika töökaaslase George Smiley-ga (Gary Oldman). Kuid kui tekib kahtlus, et Tsirkuses on topeltagent, palgatakse Smiley salaja uuesti ametisse. Ta hakkab Tsirkuse ninamehi uurima noore agendi Peter Guillami kaasabil. 

Selgub, et ka Kontroll oli kahtlustanud, et keegi söödab infot Nõukogude Liidule ning Ungari missiooni eesmärgiks oligi nuhk paljastada. Kontroll oli vähendanud kahtlusaluste nimekirja vaid viiele mehele: Percy Alleline (Toby Jones) ehk Plekksepp, Bill Haydon (Colin Firth) ehk Rätsep, Roy Bland (Ciarán Hinds) ehk Sõdur, Toby Esterhase (David Dencik) ehk Vaenemees ja Smiley ise.

Nuhi paljastamisele tuleb appi veel Türgist salaperatsioonilt naasnud agent Ricki Tarr (Tom Hardy), kes jõudis omal käel Kontrolliga sarnasele järeldusele.

Tinker Tailor Soldier Spy (2011)

Ma ootasin hoopis midagi muud, kui seda filmi vaatama läksin. Pettuda mul siiski ei tulnud ja sain hoopis rohkem kui ootasin. Tegemist ei ole kindlasti tavalise thrilleriga vaid pigem draamaga, kus saad palju kaasa mõelda ja ise samuti topeltagenti otsida. Filmis ei kujutata mitte salateenistuse glamuurset poolt (tegemist ei ole Bondi-filmiga) vaid keskendutakse just inimloomusele ja omavahelistele suhetele.   

Kindlasti ei ole "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" kõigi jaoks, see film kas meeldib või mitte. Aga ka need, kellele film ei meeldi, ei saa midagi halba öelda näitlejatöö kohta, mis oli lihtsalt suurepärane. Tegelased muutusid filmi jooksul järjest huvitavamaks, inimlikumaks ja samas keerulisemaks. 

Seda filmi vaadates soovitan kindlasti varuda aega ja kannatlikkust. "Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk" ei ole üks neist filmidest, mis sobib muid asju tehes taustaks käima panna. Ka kinosaal oli minu arvates oluliselt vaiksem kui tavaliselt... 

Minult 9/10. 

Ohtlik sõit

Kuigi pealkiri sellele viidata võiks, ei soovi "Ohtlik sõit" mingil moel The Fast and the Furious filmidega mõõtu võtta - masinad on liikumiseks punktist A punkti B. Film räägib hoopis armastusest nimetu autojuhi (Ryan Gosling) ja tema naabri Irene'i (Carey Mulligan) vahel. Loole lisab vürtsi peatselt vanglast pääsev Irene'i abikaasa Standard (Oscar Isaac). Õige varsti peale vabanemist satub Standard pahandustesse, kuna on türmikaaslastele raha võlgu. Laenatu tagastamiseks peab eks-vang pandimaja röövi ette võtma. Kuna "uus sõber" teenib lisaleiba öösiti allmaailma tegelastele sohvrit mängides, siis ei ole vaja väga pead murda, kes põgenemise tarvis rooli keerab. Esmapilgul lihtne tööots läheb aga väga viltu...

Drive (2011)

"Ohtlik Sõit" on parim film mida ma sellel aastal näinud olen. Lisaks suurepärasele näitlejatöödele jälgisin toimuvat põnevusega lõputiitriteni. Mõnusalt uuenduslikult on lähenetud ka armastusloo ekraanile toomisega - juba harjumuspäraseks muutunud kuumade kehade väänlemist selles filmis ei näe. Küll aga on küllaga piinlikku vaikust, pilke ja häbelikku dialoogi.

Untsu läinud pandimaja röövile järgnev kättemaksu saaga on piisavalt karm ja verine, kuid mitte liialt. Vähemalt minul ei jäänud hetkekski muljet, et vägivaldseid kaadreid oleks põhjendamatult palju, kõik on tasakaalus.

Julgen vabalt "Ohtlikku sõitu" igale filmisõbrale soovitada... Hindeks 9/10.

Laenatud aeg

On kätte jõudnud aeg, mil inimesed ei vanane pärast 25-aastaseks saamist. Kuid selleks, et edasi elada, on neil vaja aega, mis selles filmis on otseses mõttes raha. Seda saab juurde teenida ning ajaga tuleb ka kõigi asjade eest - alates bussipiletist ja lõpetades üüriga - maksta. Vaeste linnaosas, kus elab Will Salas (Justin Timberlake) on kõigil ajaga kitsas ning tööga teenitakse täpselt nii palju aega, et homseni ära elada.

Ühel päeval päästab Will mehe, kelle elukontol on üle saja aasta, teist sama palju juba seljataga ning kes edasi elada enam ei soovi. Kui Will magab, annab mees tänutäheks oma minutid talle ning sureb. Nüüd tuleb peategelasel kolida rikaste linnaossa, et mitte oma suure ajakogusega ajavalvuritele silma paista. Ta näeb, kuidas elatakse siis kui aeg (raha) pole probleemiks. Kui ajavalvurid talle jälile jõuavad, peab Will taaskord põgenema. Seekord röövib ta kauni neiu, kes on ühe rikkaima mehe tütar.

In Time (2011)

Filmis kujutatakse seda, kuidas inimeste elu sõltub suuresti nende sissetulekust. Need, kel on aega praktiliselt lõpmatult, kardavad nii väga seda kaotada, et ei tee sellega midagi kasulikku. Samas, vaesed, kel aega peaaegu polegi, väärtustavad seda vähest, mis neile antud. Erinevaid sotsiaalseid klasse kujutati filmis minu arvates väga huvitavalt ning eriti kaasahaarav oli filmi algus, kus näidati elu vaeste linnaosas.

"Laenatud aeg" oli põnev ja mis mulle eriti meeldis - mingi pinge oli seal pidevalt olemas (näiteks kui kellegi aeg hakkas nulli jõudma). Küll aga oleks saanud  filmi minu arvates veelgi huvitavamaks ja sisukamaks muuta. Oleksin tahtnud näha veidi rohkem seda, mis filmi kõigist teistest eristas: aeg on raha võrdust, veidi vähem oleks see-eest võinud näidata niisama ringi jooksmist.

Kokkuvõtteks ütleksin, et filmi vaatama minnes oma aja kaotamist kahetsema ei pea, mõtteainet saab kindlasti. Punkte annan 8/10.

Riskipiir

On aasta 2008 ja maailm seisab finantskriisi lävel. Inimesed on elanud üle oma võimete - kodulaenust liisitud lipsuni on valem, mis lihtsalt ei tööta. Riskipiir räägibki sellest, mis sai siis kui noor analüütik Peter Sullivan (Zachary Quinto) avastas, et valem hetkel ettevõtte bilansis olevate varade hindamiseks ei ole päris korrektne. See väike viga toob kaasa selle, et mainekas (nimetamata) Wall Streeti investeermispank on pankrotis, kui midagi drastilist ette ei võeta. Tuleb olla teistest kas kiirem, targem, või petta...

Margin Call (2011)

Riskipiir maalib selge pildi sellest, millised on väärtushinnangud Wall Street'l - ainus mis loeb on ettevõtte saatus - töötajate, klientide, lausa terve finantsmaailma käekäik on teisejärguline. Filmis ülesse astuvate näitlejaterivi on lausa aukartust äratav: Kevin Spacey, Paul Bettany, Jeremy Irons, Zachary Quinto, Penn Badgley, Simon Baker, Mary McDonnell, Demi Moore, Stanley Tucci.

Minu arvates on filmis väga hästi balanseeritud finantsmaailma terminoloogia ja tegelaste endi lood. Investeerimispangandust ei üritata liialt lihtsustada, ning ei minda ka liialt sügavale, et sellele maailmale võõrastel inimestel lihtsalt igav hakkaks. Pangandusele on meisterlikult vahele pikitud tegelaste isikliku elu keerdkäigud.

Riskipiirile võib ette heita, et üritatakse pangaduse-vaenuliku laine peal sõites lihtsalt masse kinno meelitada, aga minu meelest oli teos oma piletiraha igati väärt, lihtsalt ei maksa oodata mingeid rabavaid paljastusi investeerimispanganduse telgitagustest. Kokkuvõtteks annaksin mina filmile hindeks 7 / 10.